" Elujanu " - Irving Stone

Jutustus Vincent van Goghist.

Lugeja võib-olla küsib: «Kui palju selles loos vastab tõele?» Dialoogid on välja mõeldud, samuti ka stseen May aga, mis on täielik fiktsioon, mida lugeja isegi juba mõistab. Ühel või kahel korral kirjeldasin episoode, mille tõepäras olin veendunud, kuigi ei saa neid dokumentidega tõestada, näiteks Cezanne'i ja van Goghi põgus kohtumine Pariisis. Lihtsustamise mõttes olen tarvitanud veidi omavoli, nimelt kogu Vincendi rännaku ajal mööda Euroopat käsutasin ainsa rahaühikuna franki, samuti olen ara jätnud mitmed tähtsusetud sündmused. Peale nimetatud kirjanduslike eesõiguste vastab raamat täielikult tõele.
Minu peamiseks allikaks oli kolmeköiteline väljaanne Vincent van Goghi kirjadest ta vennale Theole (Hough-ton Mifflin, 1927—1930). Suure osa materjalist kogusin Hollandist, Belgiast ja Prantsusmaalt, kus Vincent oli elanud.
Oleks tänamatu minu poolt mitte tunnustada oma tänuvõlga tervele hulgale van Goghi sõpradele ja austajatele Euroopas, kes mulle rikkalikult ohverdasid oma aega ja andsid mulle materjale: Colin van Ossile ja Louis Bronile Haagi «Posfist»; Johan Tersteegile Gou-pili galeriist Haagis; Anton Mauve perekonnale Sche-veningenis; monsieur ja madame Jean Baptiste Denis'-dele Väike-Wasmes'is; Hofke perekonnale Nuenenis; J. Bart de la Faillele Amsterdamis; dr. Felix Reyle Ar-les'is, dr. Edgar Le Royle Saint Paul de Mausole'is; Paul Gachefle Auvers'is, Oise'i ääres, kes on jäänud Vincendi ustavaimaks sõbraks Euroopas.
Võlgnen tänu Lona Moskile, Allee ja Ray C. B. Brow-nile ja Jean Factorile teose väljaandmise abistamise eest. Lõpuks tahan väljendada oma sügavaimat tänu Ruth Aleyle, kes esimesena luges seda raamatut käsikirjas.

6. juunil, 1934. I.S.