" Tartu - missioon " - Ulrich Knellwolf

«Mu auto seisab kohe seal üle tee,» ütles noormees. Teisel pool tänavat seisis tohutu must «Mercedes»-laev. «Ma arvan, et lähen siiski meelsamini jalgsi,» ütles Bruderer. «Tartus on ohtlik õhtuti jalgsi käia,» ütles mees. «Võib surma saada.» 
«Ma pole seni midagi niisugust märganud. Ma vajan veidi värsket õhku. Ja veel pole ju pime.» 
«On siiski liiga ohtlik. Te sõidate minuga.» 
«Aga ma ei taha.» 
«Mina küll.» Ta rõhutas oma pakkumise tõsidust püstoliga, mille kuuetaskust välja tõmbas. 
«Noh, kui nii,» ütles Bruderer. 
«Nii jah,» ütles mees. «Ja et te kohe teaksite: pole mõtet appi karjuda. Seda ei pane siin keegi tähele!» 
Noormees hoidis tagaust lahti, nii et Bruderer sai peale istuda. Siis läks ta auto ümbert ringi ja istus samuti taha. Roolis istus teine noormees, kes lülitas laternad sisse ja hakkas kummide kiunudes vilinal sõitma. 
«Kuhu te mind viite?» küsis Bruderer. 
«Seda näete kohe.»