" Eesti NSV imetajad " - J.Aul, H.Ling, K.Paaver

«Eesti NSV imetajad» on käsiraamat-määraja, mis esitab põllu-, metsa- ning jahimajanduse ja rahvatervishoiu alal töötajaile, kel tööalaselt tuleb tegemist teha imetajatega, vajalikke andmeid Eesti NSV imetajate liigilise koostise, leviku, arvukuse, eluviisi ja praktilise tähtsuse kohta ning võimaldab kõigi vabariigi territooriumil kindlaks tehtud imetajaliikide määramist.

EESSÕNA
Vajadus meie imetajate faunat käsitleva ajakohase teose järele annab end tunda juba pikemat aega. Eeltööde tegemisele vastava teose koostamiseks asuti Eesti NSV Teaduste Akadeemia Bioloogia Instituudi zcoloogia-sektoris varsti pärast Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutamist. Selles töös 1950. aastaks valminud Akadeemia tolleaegse kaastöölise biol. tead. doktori J. Auli käsikirja ,,Eesti NSV kahepaiksed, roomajad ja imetajad" ei olnud mitmesugustel põhjustel võimalik kirjastada. 1954. a. asuti uue ulatuslikuma ning Eesti imetajate faunat põhjalikumalt käsitleva käsikirja ,,Eesti NSV imetajad" koostamisele.
,,Eesti NSV imetajad" on käsiraamat-määraja, mis esitab põllu-, metsa-ning jahimajanduse ja rahvatervishoiu alal töötajaile, kel tööalaselt tuleb tegemist teha imetajatega, vajalikke andmeid Eesti NSV imetajate liigilise koostise, leviku, arvukuse, eluviisi ja praktilise tähtsuse kohta ning võimaldab kõigi vabariigi territooriumil kindlaks tehtud imetajaliikide määramist.
Vastavate andmete järgi on praktikute ridades alati suurt vajadust tuntud. Käesolev teos tahab seda lünka täita. Ühtlasi tohiks ta rahuldada ka loodusesõprade, eeskätt jahisportlaste ja noorte naturalistide laiu hulki, kes tunnevad huvi imetajate, eriti nende eluviisi ja leviku jälgimise vastu.
Samal ajal on ,,Eesti NSV imetajad" ka uusimaks teaduslikuks kokku-võtteks Eesti imetajate fauna kohta, mille koostamisel on arvestatud nii paljudel eelnevatel aastakümnetel kogutud materjale kui ka viimasel ajal teostatud imetaja-alaste uurimistööde tulemusi. ,,Eesti NSV imetajad" peab ühtlasi olema selleks dokumendiks, mis registreerib meie imetajate fauna koostise, arvukuse ja levikupildi ning imetaja-alaste uurimistööde seisundi käesoleval ajal. Lahtisi ja puudulikult uuritud küsimusi on võimalikult igal pool püütud esile tõsta, et sellega soodustada ja virgutada niisuguste küsimuste kohta uute tähelepanekute ja andmete kogumist-Sel otstarbel on määramistabelitesse võetud ka need imetajaliigid, mida meil seni ei ole leitud, kuid mille esinemine on meil võimalik või võib võimalikuks saada. Käesolev töö võiks olla ka töövahendiks asjaarmastajaile ja loodusesõpradele meie imetajate elu ja leviku jälgimisel ning uurimisel.Selle hõlbustamiseks on raamatule lisatud ,,}uhend Eesti imetajate kogu-miseks, prepareerimiseks ja vaatlusteks".
Autorid Ipodavad, et ,,Eesti NSV imetajate" ilmumine aitab ka kõrvaldada seda suurt puudust, mis valitseb koolides ja isegi kõrgemates õppeasutustes vastava eestikeelse kirjanduse alal. Teose üldosas on toodud rohkesti ütdbioloogiliste mõistete seletusi ja zooloogiliste nähtuste käsitlusi, mille tundmine võimaldab ja soodustab imetaja-alase kirjanduse lugemist ja mõistmist. Bioloogiliste nähtuste olemusse süvenemise ja organismi kui terviku mõistmise seisukohalt lähtudes ning vastava eestikeelse kirjanduse vähesust arvestades on käesoleva teose üldosa leidnud isegi mõnevõrra pikemat käsitlust kui see eriosa mõistmiseks oleks vaja olnud.
Esitatav teos peab kaasa aitama asjaomaste eestikeelsete liiginimede ja samuti ka erialaste oskussõnade juurutamisele. Nimede ja oskussõnade leidmiseks on raamatu lõppu lisatud vastavad nimestikud. Palearktiliste liikide ja alamliikide ladinakeelsed nimetused ning imetajate süsteem seltside osas on antud põhiliselt Ellermani ja Morrison-Scotti (1951) järgi. Mõnede liikide osas on käsutatud juurdunud, ehkki .mitte prioriteedi reeglitele vastavaid nimesid. Venekeelsed liiginimed ja mõningate muudatustega ka süsteem on toodud näriliste ja jäneseliste osas Vinogradovi ja Gromovi (1952), käsitiivaliste osas Kuzjakini (1950), ülejäänud seltside osas Bobrinski, Kuznetsovi ja Kuzjakini (1944) järgi. Saksakeelsed liiginimed on toodud Greve (1909) ja Zimmermanni (1955) järgi.
,,Eesti NSV imetajad" on valminud kolme autori J. Auli, H. Lingi ja K. Paaveri ühise tööna. Selles töös on J. Aul kirjutanud üldosa —• välja arvatud alapeatükk ,,Üldine ülevaade Eesti imetajate faunast" — ning seltside kirjeldused. H. Ling on kirjutanud mutlaste, nahkhiirlaste, koer-laste, kaslaste, karulaste, kärplaste, jäneslaste, lendoravlaste, oravlaste, ondatra, sigalaste ja hirvlaste sugukondade ja liikide kirjeldused ning alapeatüki ,,Imetajate kirjeldamine, mõõtmine ja määramine". K. Paaveri sulest on siillaste, karihiirlaste, haiglaste, delfiinlaste, vaguvaallaste, hüpiklaste, unilaste, hiirlaste ja hamsterlaste sugukondade ja liikide kirjeldused ning lühikokkuvõtted. Viimaste autorite poolt on koostatud ka vastavad määramistabelid ning kirjutatud ,,Üldine ülevaade Eesti imetajate faunast" ja ,,Juhend Eesti imetajate kogumiseks, prepareerimiseks ja vaatlusteks".
Töö teostamisele on mitmeti kaasa aidanud Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi zooloogiasektori töötajad. Rohkesti väärtuslikke andmeid on saadud meie asjaarmastajatelt loodusevaatlejatelt, jahisportlas-telt ning zooloogia üliõpilastelt. Suuresti abistas autoreid oma hoolsa tööga materjali kogumisel ja läbitöötamisel laborant A. Vilimaa. Käsikirja luges ja tegi palju kasulikke märkusi prof. E. Kumari.
Värvitahvlid on käesolevale väljaandele valmistanud kunstnikud L. Vallimäe (II, III, IV, VIII tahvel) ja H. Hirv (I, V, VI, VII tahvel) Eesti NSV TA ZBI Zooloogiamuuseumi topiste ja nahkade või kõdu- ja välismaistes väljaannetes toodud jooniste järgi. Imetajate koljude joonisedon valmistanud kunstnik A. Vohli. Imetajate jälgede joonised on valdavas osas võetud A. N. Formozovi (1953) raamatust ,,CnymuK cjiedonbira".
Autorid avaldavad siinkohal kõigile ,,Eesti NSV imetajate" valmimisele ja kujundamisele kaasa aidanud isikutele siirast tänu.
Töös võib esineda vääratusi, ebatäpsusi ja muid puudusi. Autorid oleksid tänulikud, kui lugejad neile tähelepanu juhivad. Vastavad märkused, samuti ka uued andmed ja teated meie imetajate fauna kohta palutakse saata Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi zootoogiasektorile, Tartu, Vanemuise (Aia) 21.
Tartus, jaanuar 1957.
AUTORID