" Sume on öö " - Francis Scott Fitzgerald

Väliskirjandus

Hind:2.00EUR

Romaani «Sume on öö» (Tender Is The Night, 1934) lõimetusaeg oli enneolematult pikk ja vaevaline, vaheaegadega kokku üheksa aastat. Kirjanik kirjutas romaanist kolm pikemat varianti, vahetas korduvalt pealkirju, tegelaste nimesid, süžeeliine, kirjaniku vaatekohti ja karakteriarenguid. Need olid rasked aastad Fitzgeraldile, täis kibedat enesepiitsutamist ning selle emotsionaalse pankrotistumise põhjuste otsimist, mis oli endaga kaasa toonud «toreda isiksuse murdumise». Juba kahekümnendatel aastatel sai talle järjest ähvardamalt selgeks, et see playboy roll, mida ta noorusliku entusiasmi ja naiivsusega mängis nii kodumaal kui Euroopas, ei sobinud kirjanikule, kellel on tõsised taotlused, kuid järjest raskemaks osutus oma elus otsustava pöörde tegemine. Kolmekümnendate aastate algul halvenes süveneva alkoholismi mõjul märgatavalt tema tervis ja varises skisofreenikuna lõplikult kokku tema naine Zelda. Omalt poolt lisas seesmist rahulolematust ning pinget seegi, et ta elas kõrgetest honoraridest hoolimata kogu oma elu kasvavates võlgades, mis nõudsid väheväärtuslike ajalehejuttude pidevat produtseerimist. Ja eks latigi tavatult kõrgele asetamine raskendanud «Sume on öö» valmimist, sest Fitzgeraldi salaunistuseks oli kõigest hoolimata kirjutada oma ajastu vaieldamatu tippteos, nn. ameerika suurromaan, nagu seda laadi kirjanduslikke üritusi pooleldi tõemeeli, pooleldi pilkamisi nimetatakse.
Kui romaan 1934. aastal ilmus, sai romaan väga leige vastuvõtu osaliseks. Majanduskriisi rängad aastad läbielanud lugejat ei paistnud huvitavat kõrgklassi esindajate 1929. aasta börsikrahhi eelsed pillerkaaritamised Rivieras ja Pariisis. Ent imelik küll, ka kriitikud - vähemalt suurem osa sõnavõtnud kriitikuid - ei suutnud esimesel lugemisel avastada selle romaani tegelikke väärtusi. Kirjanik, kes oli endast nii palju andnud, tundis õigustatud pettumust.
F. Scott Fitzgerald suri teadmisega, et ta on ebaõnnestunud nii kirjanikuna kui inimesena. Ent nagu mitme teisegi suurmehe puhul, nii tähendas surm Fitzgeraldile tegelikult tema taassündi.